Minu ilus elu!: Christchurch.

See linn võttis mu sõnatuks. Mitte küll selle pärast, et see on ilus ja esimest korda Vaikset Ookeani nägin. Hoopis selle pärast, et siin linnas oli kahe aasta eest maavärin. Kuigi see oli kahe aasta eest on kõikjal veel tagajärgi näha. Enamus on küll ära koristatud ja paljusid maju lammutatakse ning ''koristatakse'' minema. Maavärin on hävitanud kogu siinse kesklinna elavuse, muidugi võib kahjustusi näha kogu linna piires. Selles hukkus 185 inimest ja majanduslik kahju oli üüratu. Näiteks nii seisab uhke linnaosa vaatkega ookeanile tühjana. Majad on küll püsti aga kahjustaud ja inimesed ei saa nendesse majadesse enam kunagi tagasi minna. Need lükatakse lihtsalt üks haaval maatasa. Kesklinnas on enamus kõrghooneid kadunud ja nende asemel on parklad. Kesklinna ongi nagu üks suur parkla. Need kõrghooned mis veel püsti, aga kahjustatud, seisavad seal üsna kurvalt. Osadel pole aknaid ees, mõned aknad on lihtsalt lahti ja kardinad kõlguvad tuules, kõik nii kuidas jäi.
Mitu tüdrukut koondisest on siit linnast pärit, üks neist on Lucy, kes meile olukorda üsna värvikalt tutvustas. See tragöödia elab siin veel koos inimestega edasi.
Kindlasti ei ole võimalik seda olukorda endale reaalselt ette kujutada. Samas mõtlesin kui jõuetud me oleme loodusjõudude vastu. Kui habras on elu. Üks päev on kõik hästi ja teine päev on kõik peapeal. Inimesed otsisid kaoses oma lähedasi, mõned leidsid, teised mitte kunagi. Kõik saab uue perspektiivi.

Christchurch on riigi suuruselt teine linn ja suurim linn Lõunasaarel. Üldiselt see suurlinna muljet ei jäta, sest kõik on ainult eramajad. Üks suur-suur aedlinn ja maavärin pühkis suure osa kõrghoonetest.

Täna ööbime mina ja Fiona Lucy kodus. Hommikul korjame veel kaks tüdrukut peale ja sõidame Twizelisse. Kohe on käes õhtusöögi aeg! Ilus kodu ja tore pere!

Tervitades mitte nii soojalt Lõunasaarelt!