Internatsionaalne sünnipäev!

 Nüüd vist võin sellele maratoni pikkusele sünnipäevale joone alla tõmmata. Kuna Teie kodus olete 11h ajast maas, Prantsusmaa 12h ja LA neiud veel rohkem siis kestis see vananemine kaua.

 Sünnipäevalaulu lauldi mulle lausa kolm korda (hetk tagasi tuli ka neljas kord LA'st) ja õnnitlusi jagus tervesse päeva. Eile oli kõigil küllaltki kiire päev, algasid meistrikate eelsõidud. Täna on aga enamustel vaba päev ja käisime natuke kohvikus tähistamas. Louise ütles, et paar tüdrukut tuleb ning ajame veits juttu. Kui kohale jõudsin oli tüdrukuid oodatust rohkem ja tuli aina juurde. Põhiliselt olid kõik kellega Karapirol koos treenin.

 Sain armsaid kingitusi, enamasti Uus-Meremaa teemalised ning lamba piltidega. Rääkisin neile selle peale, et mul on sõpru kes mind lambaks kutsuvad, sest unustan tihti ja olen sageli hajevil. See neile meelids. ;) Kõigele lisaks oli ka minu lemmik ilm! Pilvitu taevas ja lõõskav päike, mitte ühtegi pilve terve päeva jooksul! Nii siis võtan ka seda kui kingitust. Kõige toredam oli avada Katre poolt kaasa pandud kingitust, tekitas kuidagi koduse tunde. Üllatus oli suur kui leidsin sealt midagi mida olin endale just plaaninud ostma minna. Täpselt see mida mul vaja oli sel hetkel! Olge oma mõtete ja soovidega ettevaatlikud, need kipuvad täide minema.

Eile algasid Uus-Meremaa meistrivõistlused. Kirjutasin siia, et mu tervislik seisund pole just parim ja seega pidin raske valiku tegema. Kas minna sõitma või mitte. Otsustasin, et lähen eelsõitu ja vaatan kuidas on. Esimene sai otse A-finaali - ülejäänud lohutusse. Otse edasi saamine oleks tähendanud väga korraliku sõitu ja head võistlusvormi. Teadsin, et mõlema ülesande kõrgusel ma veel pole. Tervise huvides läksin nö läbi sõitma. Isegi see osutus oodatust raskemaks ja pärast sõitu oli väga kesine enesetunne. Lootsin, et saan positiivse tõuke aga olukord oli hoopiski keerlulisemaks muutunud. Meil, sportlastel on ennast raske pidurdada.

 Õnneks helistas mulle mu spordiarst, kes tunneb mind läbi ja lõhki ning kutsus korrale. Mädane põletik jalas on pigem üks märk üldisest kurnatusest. Olen tänulik, et dr. Muza Lepik mulle veits peapesu tegi. Tema soovitus (loe:käsk) oli konkreetne - ei mingt võistlemist, ainult rahu. Enda sisse näeme me vaid ise ja peaksime selle põhjal suutma langetada otsuseid. Minul oli lihtsalt üks suur segadus. Tundub natuke nagu allaandmine, kuigi ei peaks. Tähtsad sõidu on alles ees!

 Mingis mõttes tunnen ennast isegi rahulikumalt. Nüüd kui ma ei pea enam positiivseid ja negatiivseid külgi kaaluma.

 Hetkel toimetan siin vaikselt ringi ja puhkan. Vaatan võistlusi, naudin loodust ja kuuma ilma. Keskpäevaks saabub totaalne saun ning ööd jällegi on küllaltki jahedad.

Talented Eve :)!

Mõnus olemine